Üldinfo

MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI   TEHNOÜLEVAATAJATE  LIIT P Õ H I K I R I

Mittetulundusühingu Eesti Tehnoülevaatajate Liit (endine nimi: EESTI TRANSPORDIETTEVÕTETE TEHNILISTE JUHTIDE LIIT, edaspidi: Liit) põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud Liidu liikmete üldkoosolekul 17. veebruaril 2007.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Liit on mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigis sõidukite tehnojärelvalvega tegelevate ettevõtjate ühendamine erialase teabe kogumise, vahendamise, vabariigi tehnojärelvalvepoliitika kujundamisse ja õigusloomesse, eesmärgiga seotud ühiskonnaprobleemide lahendamisse kaasamise teel ning muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamine.

1.2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. Liidu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

1.3. Liidu nimi on mittetulundusühing Eesti Tehnoülevaatajate Liit.

1.4. Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.

1.5. Liidul on oma nimetusega pitsat, sümboolika ja pangaarve.

1.6. Liit on asutatud määramata tähtajaks.

1.7. Liidu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

1.8. Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
1.8.1. korraldab oma liikmete ja teiste tehnoülevaatajate täiendõpet (v.a. litsentseeritav tegevus), seminare ja kokkutulekuid, aitab kaasa tehnoülevaatuspunktide kvaliteedisüsteemi loomisel;
1.8.2. teavitab oma liikmeid uusimatest tehnikaalastest saavutustest ja lahendustest tehnoülevaatusel;
1.8.3. teeb koostööd autoregistrikeskuse (ARK) ja teiste riiklike asutuste ja organisatsioonidega tehnoülevaatusega seotud õigusloomes;
1.8.4. moodustab vajadusel struktuuriüksusi, kirjastab ja annab välja trükiseid;
1.8.5. omandab oma nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kannab kohustusi;
1.8.6. teeb muid õigustoiminguid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

2. LIIKMELISUS

2.1. Liidu liikmeks võib olla ainult juriidiline isik, kes ühe oma põhitegevusena tegeleb sõidukite tehnojärelvalvega, tunnistab ja täidab Liidu põhikirjalisi eesmärke. Liikmeks astuda soovija peab esitama juhatusele avalduse. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus ühe (1) kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Otsusest peab juhatus liikmeks astujale teatama hiljemalt viie (5) päeva jooksul. Liidu liikmeks astuja loetakse Liidu liikmeks arvates juhatuse poolt vastava otsuse tegemisest.

2.2. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.

2.3. Liikmel on õigus astuda Liidust välja, esitades vastava avalduse juhatusele. Juhatus vaatab avalduse läbi ja kustutab liikme Liidu liikmete nimekirjast hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates avalduse saamisest. Liige loetakse Liidust lahkunuks pärast tema kustutamist Liidu liikmete nimekirjast.

2.4. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusel, kui ta süüliselt ei täida põhikirjalisi kohustusi, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid või kahjustab olulisel määral Liidu huve. Liidust välja arvatud liikmele tuleb vastava otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

2.5. Liidu liikme sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitab üldkoosolek. Sisseastumismaksu peab Liidu liige tasuma ühe (1) kuu jooksul arvates tema vastuvõtmisest. Liikmemaksu peab Liidu liige tasuma Liidu majandusaasta jooksul.

2.6. Liidust välja astunud või välja arvatud liikmel ei ole varalisi õigusi Liidu varale.

3. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Liidu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja põhikirjaga.

3.2. Liidu liikmel on õigus:
3.2.1. osaleda Liidu tegevuses vastavalt käesolevale põhikirjale;
3.2.2. valida ja olla valitud Liidu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
3.2.3. saada teavet Liidu tegevuse kohta;
3.2.4. astuda Liidust välja;
3.2.5. esitada juhatusele ettepanekuid Liidu tegevusse puutuvates küsimustes;
3.2.6. kasutada kehtestatud korras Liidu vara;
3.2.7. osaleda Liidu üritustel.

3.3. Liidu liige on kohustatud:
3.3.1. täitma Liidu põhikirja nõudeid ja Liidu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid ning kinnitatud sisedokumente;
3.3.2. õigeaegselt tasuma liikmemaksu ja teisi makseid Liidu põhikirjas või Liidu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal;
3.3.3. hoidma Liidu mainet ja vara.

4. JUHTIMINE

4.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek, millel võivad osaleda ja hääletada kõik Liidu liikmed. Liidu liiget võib üldkoosolekul esindada teine Liidu liige, kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri.

4.2. Üldkoosolek võib teha otsuseid kõigis küsimustes, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.3.1. põhikirja muutmine;
4.3.2. Liidu eesmärgi muutmine;
4.3.3. juhatuse ja revidendi valimine, nende ettekannete ja aruannete läbiarutamine ja kinnitamine;
4.3.4. majandusaasta aruande ja Liidu järgneva aasta eelarve kinnitamine;
4.3.5. juhatuse ja revidendi tasustamise otsustamine ja nende tööd puudutavate kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
4.3.6. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama ette vähemalt seitse (7) päeva.

4.5. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue (1) kuu jooksul majandusaasta lõpust.

4.6. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10 Liidu liikmete nõudel. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku vaatamata 1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed üldkoosoleku ise kokku kutsuda.

4.7. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud 2/3 Liidu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osale vähemalt nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme (3) nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kümme (10) liiget.

4.8. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on teatavaks tehtud enne koosoleku kokkukutsumist. Küsimustes, mis ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta otsuseid vastu vaid juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.

4.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek. Tegevuse eesmärgi muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

4.10. Liidu liikmed võivad teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikult kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku  seisukoha. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse Liidu nimi ja asukoht, protokollija nimi ja vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega.

4.11. Igal Liidu liikmel on üks (1) hääl. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.12. Kohus võib Liidu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm (3) kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub Liidu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

4.13. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on kaks (2) kuni seitse (7) liiget.

4.14. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.

4.15. Juhatuse liikmeid valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Juhatuse liikme võib igal ajal tagasi kutsuda.

4.16. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Liitu kõigis õigustoimingutes. Kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võib juhatuse liige omandada, võõrandada või asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsuse alusel.

4.17. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja arvatud kui see on lubatud üldkoosoleku otsusega.

4.18. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nõudel vastava aruande.

4.19. Juhatuse liikmed valivad endi seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Juhatus võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse tegemiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamus.

4.20. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud Liidule süüliselt kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju hüvitamist Liidule võib nõuda ka Liidu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada Liidu vara arvel. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis (5) aastat kohustuse rikkumisest.

5. VARA, RAAMATUPIDAMINE, KONTROLL JA ARUANDLUS

5.1. Liidu vara tekib:
5.1.1. sisseastumismaksudest, liikmemaksudest;
5.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
5.1.3. tulust, mida võidakse saada heategevusest või muude Liidu põhikirjaliste eesmärkidega seotud tasuliste seminaride, kirjastustegevuse ja muude ürituste korraldamisest;
5.1.4. muust tulust, mis on vajalik Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

5.2. Vajadusel kontrollib Liidu finantsmajandustegevust revident, kelle valib üldkoosolek üheks (1) aastaks. Revidendiks ei või olla Liidu juhatuse liige ega raamatupidaja. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

5.3. Liidu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.

5.4. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande  ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Liidus revidendi valimise korral kuulub aruannetele lisamisele revidendi arvamus.

5.5. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

6. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

6.1. Liit lõpetatakse:
6.1.1. üldkoosoleku otsusega;
6.1.2. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
6.1.3. muul seaduses ettenähtud alusel.

6.2. Liidu lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

6.3. Liidu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

6.4. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Liidu likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

6.5. Liit võib ühineda teise mittetulundusühinguga. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

6.6. Liidu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.