Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI TEHNOÜLEVAATAJATE LIIT

P Õ H I K I R I

Mittetulundusühingu Eesti Tehnoülevaatajate Liit, (edaspidi: Liit) põhikirja uus
redaktsioon on kinnitatud Liidu liikmete üldkoosolekul.

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Liit on mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigis
sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelevate ettevõtjate ühendamine
erialase teabe kogumise, vahendamise, vabariigi tehnojärelvalvepoliitika
kujundamisse ja õigusloomesse, eesmärgiga seotud ühiskonnaprobleemide
lahendamisse kaasamise teel ning muude mittetulunduslike eesmärkide
saavutamine.
1.2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi
seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. Liidu põhitegevuseks ei
ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
1.3. Liidu nimi on mittetulundusühing Eesti Tehnoülevaatajate Liit.
1.4. Liidu asukoht on Eesti Vabariik.
1.5. Liidul on oma nimetusega pitsat, sümboolika ja pangaarve.
1.6. Liit on asutatud määramata tähtajaks.
1.7. Liidu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID
2.1. Esindab oma liikmeid läbirääkimistel riigiasutustega. Juhatus saadab
läbirääkimistel arutlusele tulevad küsimused ning juhatuse seisukohad kirjalikult või
taasesitlust võimaldavas vormis kõigile Liidu liikmetele, määrates tähtaja, mille
jooksul liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Juhatus kujundab oma
lõpliku seisukoha läbirääkimisteks, tuginedes liidu liikmete seisukohtadele ja teavitab
sellest kirjalikult liidu liikmeid.
2.2. Osaleb tehnoülevaatust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel. Juhatus
saadab õigusakti väljatöötamisel arutlusele tuleva akti eelnõu kõigile Liidu liikmetele,
määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama kirjaliku seisukoha. Juhatus
kujundab oma lõpliku seisukoha läbirääkimisteks, tuginedes liidu liikmete
seisukohtadele ja teavitab sellest kirjalikult liidu liikmeid.
2.3 Teeb koostööd teiste organisatsioonidega.
2.4. Korraldab täiskasvanute koolitusi.
2.5. Korraldab oma liikmete ja teiste tehnoülevaatajate täiendõpet (v.a. litsentseeritav
tegevus), seminare ja kokkutulekuid, aitab kaasa tehnoülevaatuspunktide
kvaliteedisüsteemi loomisel.
2.6. Teavitab oma liikmeid uusimatest tehnikaalastest saavutustest ja lahendustest
tehnoülevaatusel.
2.7.Moodustab vajadusel struktuuriüksusi, kirjastab ja annab välja trükiseid.
2.8.Omandab oma nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kannab kohustusi.
2.9.Teeb muid õigustoiminguid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks.

3. LIIKMELISUS
3.1. Liidu liikmeks võib olla ainult juriidiline isik, kes ühe oma põhitegevusena tegeleb
sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolliga, tunnistab ja täidab Liidu põhikirjalisi
eesmärke. Liikmeks astuda soovija peab esitama juhatusele avalduse. Liidu liikmeks
vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus. Liidu liikmeks astuja loetakse Liidu liikmeks
arvates juhatuse poolt vastava otsuse tegemisest.
3.2. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.
3.3. Liikmel on õigus astuda Liidust välja, esitades vastava avalduse juhatusele. Liige
loetakse Liidust lahkunuks pärast tema kustutamist Liidu liikmete nimekirjast.
3.4. Liikme võib Liidust välja arvata üldkoosoleku otsusel, kui ta süüliselt ei täida
põhikirjalisi kohustusi, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid või kahjustab olulisel
määral Liidu huve. Liidust välja arvatud liikmele tuleb vastava otsuse tegemisest ja
selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.5. Liidu liikme sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitab üldkoosolek.
Sisseastumismaksu peab Liidu liige tasuma ühe (1) kuu jooksul arvates tema
vastuvõtmisest. Liikmemaksu peab Liidu liige tasuma majandusaasta esimese
kvartali jooksul.
3.6. Liidust välja astunud või välja arvatud liikmel ei ole varalisi õigusi Liidu varale.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Liidu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja põhikirjaga.
4.2. Liidu liikme esindaja on õigused:
4.2.1. osaleda Liidu tegevuses vastavalt käesolevale põhikirjale;
4.2.2. valida ja olla valitud Liidu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
2.3. osaleda ja olla nimetatud moodustatud töögruppides;
4.2.4. saada teavet Liidu tegevuse kohta;
4.2.5. astuda Liidust välja;
4.2.6. esitada juhatusele ettepanekuid Liidu tegevusse puutuvates küsimustes;
4.2.7. kasutada kehtestatud korras Liidu vara;
4.2.8. osaleda Liidu üritustel.
4.3. Liidu liige on kohustatud:
4.3.1. täitma Liidu põhikirja nõudeid ja Liidu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid
ning kinnitatud sisedokumente;
4.3.2. õigeaegselt tasuma liikmemaksu ja teisi makseid Liidu põhikirjas või Liidu
juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal;
4.3.3. hoidma Liidu mainet ja vara.

5. JUHTIMINE
5.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek, millel võivad osaleda ja
hääletada kõik Liidu liikmed. Liidu liiget võib üldkoosolekul esindada teine Liidu liige,
kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri.
5.2. Üldkoosolek võib teha otsuseid kõigis küsimustes, mis ei ole seaduse ega
põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
5.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.3.1. põhikirja muutmine;
5.3.2. Liidu eesmärgi muutmine;
5.3.3. juhatuse ja revidendi valimine, nende ettekannete ja aruannete läbiarutamine
ja kinnitamine;
5.3.4. majandusaasta aruande ja Liidu järgneva aasta eelarve kinnitamine;
5.3.5. juhatuse ja revidendi tasustamise otsustamine ja nende tööd puudutavate
kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
5.3.6. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste
organite pädevusse.
5.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab
teatama ette vähemalt neliteist (14) päeva.
5.5. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue (6) kuu jooksul
majandusaasta lõpust.
5.6. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10
Liidu liikmete nõudel. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku vaatamata
1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed üldkoosoleku ise kokku
kutsuda.
5.7. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud 2/3
Liidu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osale vähemalt nimetatud arv liikmeid, kutsub
juhatus kolme (3) nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus
üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või
esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui üldkoosolekul osaleb või on
esindatud vähemalt kümme (10) liiget.
5.8. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on teatavaks tehtud enne
koosoleku kokkukutsumist. Küsimustes, mis ei ole koosoleku kokkukutsumisel
teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta otsuseid vastu vaid juhul, kui koosolekul
osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.
5.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul
osalenud liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle
2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi
muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek. Tegevuse eesmärgi muutmist
otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud
kirjalikult.
5.10. Liidu liikmed võivad teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt
hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikult
kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma
kirjaliku seisukoha (kirjalikult või kirjalikku taasesitlust võimaldavas vormis).
Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle
liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse Liidu nimi ja asukoht, protokollija nimi ja
vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega.
5.11. Igal Liidu liikmel on üks (1) hääl. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse
temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
5.12. Kohus võib Liidu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või
põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm (3)
kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle
vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub Liidu
võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei
vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
5.13. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on kaks (2) kuni seitse (7) liiget.
5.14. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.
5.15. Juhatuse liikmeid valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Juhatuse liikme võib igal
ajal tagasi kutsuda.
5.16. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Liitu kõigis õigustoimingutes. Kinnisasju
või registrisse kantud vallasasju võib Liit omandada, võõrandada või asjaõigusega
koormata ainult üldkoosoleku otsuse alusel.
5.17. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja
arvatud kui see on lubatud üldkoosoleku otsusega.
5.18. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama
nõudel vastava aruande.
5.19. Juhatuse liikmed valivad endi seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse
tööd. Juhatus võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb 2/3 juhatuse liikmetest.
Juhatuse otsuse tegemiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud liikmete
poolthäälteenamus.
5.20. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud Liidule süüliselt
kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju hüvitamist
Liidule võib nõuda ka Liidu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada Liidu
vara arvel. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis (5) aastat
kohustuse rikkumisest.

6. VARA, RAAMATUPIDAMINE, KONTROLL JA ARUANDLUS
6.1. Liidu vara tekib:
6.1.1. sisseastumismaksudest, liikmemaksudest;
6.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
6.1.3. tulust, mida võidakse saada heategevusest või muude Liidu põhikirjaliste
eesmärkidega seotud tasuliste seminaride, kirjastustegevuse ja muude ürituste
korraldamisest;
6.1.4. muust tulust, mis on vajalik Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
6.2. Vajadusel kontrollib Liidu finantsmajandustegevust revident, kelle valib
üldkoosolek üheks (1) aastaks. Revidendiks ei või olla Liidu juhatuse liige ega
raamatupidaja. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi
revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
6.3. Liidu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.
6.4. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Liidus revidendi valimise korral kuulub
aruannetele lisamisele revidendi arvamus.
6.5. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik
juhatuse liikmed.

7. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
7.1. Liit lõpetatakse:
7.1.1. üldkoosoleku otsusega;
7.1.2. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
7.1.3. muul seaduses ettenähtud alusel.
7.2. Liidu lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt
hääletavad üle 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
7.3. Liidu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
7.4. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Liidu
likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Liidu likvideerijateks on juhatuse
liikmed. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse
allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste
nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule.
7.5. Liit võib ühineda teise mittetulundusühinguga. Liidu ühinemine ja jagunemine
toimub seaduses sätestatud korras.
7.6. Liidu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

Talverehvide kasutamine ja rehvi jääk sügavus talvel!

Eestis on talverehvid kohustuslikud alates 1. detsembrist ja seda kuni 1. märtsini. Naastrehve võib kasutada juba alates 15. oktoobrist ja kuni märtsi lõpuni 31. märtsini.

M1, N1 ja O2 kategooria sõidukil peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutaval talverehvil (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega) peab jääksügavus ≥ 3,0mm;
M ja N kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm
M2 ja M3 kategooria sõidukil ≥ 3,0mm

Ohutut liiklemist!

Korduvülevaatusega- teel liikluses!

„Esitada korduvülevaatusele” – sõidukil on oluline rike või puudus. Kuni vea kõrvaldamiseni loetakse sõiduk kehtivatele nõuetele mittevastavaks, kuid sellises tehnoseisundis sõidukiga võib liikluses osaleda kuni kehtiva korralise ülevaatuse lõpuni ning 30 päeva pärast seda, või kuni 30 päeva, kui sõidukil puudus kehtiv korraline ülevaatus, kuid mitte kauem, kui 60 päeva pärast korduvülevaatuse määramist

Liiklusseaduse § 72 lõike 75 kohaselt pole nimetatud perioodi jooksul mootorsõidukit ega selle haagist lubatud kasutada sõitjateveoks ühistranspordiseaduse tähenduses ega veoseveoks autoveoseaduse tähenduses.