Põhikiri

Mittetulundusühingu Eesti Tehnoülevaatajate Liit (edaspidi: Liit) põhikiri on kinnitatud Liidu liikmete üldkoosolekul 27. jaanuaril 2023.a.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Liit on mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigis sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelevate ettevõtjate ühendamine erialase teabe kogumise, vahendamise, vabariigi tehnojärelvalvepoliitika kujundamisse ja õigusloomesse, eesmärgiga seotud ühiskonnaprobleemide lahendamisse kaasamise teel ning muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamine.
1.2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. Liidu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
1.3. Liidu nimi on mittetulundusühing Eesti Tehnoülevaatajate Liit.
1.4. Liidu asukoht on Eesti Vabariik.
1.5. Liidul on oma nimetusega pitsat, sümboolika ja pangaarve.
1.6. Liit on asutatud määramata tähtajaks.
1.7. Liidu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID

2.1. Esindab oma liikmeid läbirääkimistel. Juhatus saadab läbirääkimistel arutlusele tulevad küsimused ning juhatuse seisukohad kirjalikult või taasesitlust võimaldavas vormis kõigile Liidu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Juhatus kujundab oma lõpliku seisukoha läbirääkimisteks, tuginedes liidu liikmete seisukohtadele ja teavitab sellest kirjalikult liidu liikmeid.
2.2. Osaleb tehnoülevaatust reguleerivate õigusaktide ja juhendite väljatöötamisel. Juhatus saadab õigusakti väljatöötamisel arutlusele tuleva akti eelnõu kõigile Liidu liikmetele ning lisab võimalusel sellele juhatuse seisukoha, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama kirjaliku seisukoha. Juhatus kujundab oma lõpliku seisukoha läbirääkimisteks, tuginedes liidu liikmete seisukohtadele ja teavitab sellest kirjalikult liidu liikmeid.
2.3 Teeb koostööd teiste organisatsioonidega.
2.4. Korraldab täiskasvanute koolitusi.
2.5. Korraldab oma liikmete ja teiste tehnoülevaatajate täiendõpet, seminare ja kokkutulekuid, aitab kaasa tehnoülevaatuspunktide kvaliteedisüsteemi loomisel.
2.6. Teavitab oma liikmeid uusimatest tehnikaalastest saavutustest ja lahendustest tehnoülevaatusel.
2.7. Moodustab vajadusel struktuuriüksusi, kirjastab ja annab välja trükiseid.
2.8. Omandab oma nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kannab kohustusi.
2.9. Teeb muid õigustoiminguid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. LIIKMELISUS

3.1. Liidu liikmeks võib olla ainult juriidiline isik, kes ühe oma põhitegevusena tegeleb sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolliga, tunnistab ja täidab Liidu põhikirjalisi eesmärke. Liikmeks astuda soovija peab esitama juhatusele avalduse. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus. Liidu liikmeks astuja loetakse Liidu liikmeks arvates juhatuse poolt vastava otsuse tegemisest.
3.2. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.
3.3. Liikmel on õigus astuda Liidust välja, esitades vastava avalduse juhatusele. Liige loetakse Liidust lahkunuks pärast juhatuse vastavasisulist otsust.
3.4. Liikme võib Liidust välja arvata üldkoosoleku- või juhatuse otsusel, kui ta süüliselt ei täida põhikirjalisi kohustusi, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid või kahjustab olulisel määral Liidu huve. Liidust välja arvatud liikmele tuleb vastava otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.5. Liidu liikmemaksu suuruse kinnitab üldkoosolek. Liikmemaksu peab Liidu liige tasuma majandusaasta esimese kvartali jooksul. Uue liikme liitumisaasta liikmemaksu tasumise kohustuse otsustab juhatus.
3.6. Liidust välja astunud või välja arvatud liikmel ei ole varalisi õigusi Liidu varale.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Liidu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja põhikirjaga.
4.2. Liidu liikme õigused:
4.2.1. osaleda Liidu tegevuses vastavalt käesolevale põhikirjale;
4.2.2. valida ja olla valitud Liidu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
4.2.3. osaleda ja olla nimetatud moodustatud töögruppides;
4.2.4. saada teavet Liidu tegevuse kohta;
4.2.5. astuda Liidust välja;
4.2.6. esitada juhatusele ettepanekuid Liidu tegevusse puutuvates küsimustes;
4.2.7. kasutada kehtestatud korras Liidu vara;
4.2.8. osaleda Liidu üritustel.
4.3. Liidu liikme kohustatud:
4.3.1. täitma Liidu põhikirja nõudeid ja Liidu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid ning kinnitatud sisedokumente;
4.3.2. õigeaegselt tasuma liikmemaksu ja teisi makseid Liidu põhikirjas või Liidu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal;
4.3.3. hoidma Liidu mainet ja vara.

5. JUHTIMINE

5.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek, millel võivad osaleda ja hääletada kõik Liidu liikmed. Liidu liiget võib üldkoosolekul esindada teine Liidu liige, kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri.
5.2. Üldkoosolek võib teha otsuseid kõigis küsimustes, mis ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
5.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.3.1. põhikirja muutmine;
5.3.2. Liidu eesmärgi muutmine;
5.3.3. juhatuse ja revidendi valimine, nende ettekannete ja aruannete läbiarutamine ja kinnitamine;
5.3.4. majandusaasta aruande ja Liidu järgneva aasta eelarve kinnitamine;
5.3.5. juhatuse ja revidendi tasustamise otsustamine ja nende tööd puudutavate kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
5.3.6. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
5.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama ette vähemalt neliteist (14) päeva.
5.5. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue (6) kuu jooksul majandusaasta lõpust.
5.6. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10 Liidu liikmete nõudel. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku vaatamata 1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed üldkoosoleku ise kokku kutsuda.
5.7. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 51% Liidu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osale vähemalt nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme (3) nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kümme (10) liiget.
5.8. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on teatavaks tehtud enne koosoleku kokkukutsumist. Küsimustes, mis ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta otsuseid vastu vaid juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.
5.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek. Tegevuse eesmärgi muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
5.10. Liidu liikmed võivad teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Juhatus saadab otsuse eelnõu kirjalikult kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha (kirjalikult või kirjalikku taasesitlust võimaldavas vormis). Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse Liidu nimi ja asukoht, protokollija nimi ja vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega.
5.11. Igal Liidu liikmel on üks (1) hääl. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
5.12. Kohus võib Liidu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm (3) kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub Liidu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
5.13. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on kolm (3) kuni viis (5) liiget.
5.14. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on viis (5) aastat.
5.15. Juhatuse liikmeid valib ja kutsub tagasi üldkoosolek, vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud korrale. Juhatuse liikme võib igal ajal tagasi kutsuda.
5.16. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Liitu kõigis õigustoimingutes. Kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võib Liit omandada, võõrandada või asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsuse alusel.
5.17. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja arvatud kui see on lubatud üldkoosoleku otsusega.
5.18. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nõudel vastava aruande.
5.19. Juhatuse liikmed valivad endi seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Juhatus võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse tegemiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamus.
5.20. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud Liidule süüliselt kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kahju hüvitamist Liidule võib nõuda ka Liidu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada Liidu vara arvel. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis (5) aastat kohustuse rikkumisest.

6. VARA, RAAMATUPIDAMINE, KONTROLL JA ARUANDLUS

6.1. Liidu vara tekib:
6.1.1. sisseastumismaksudest, liikmemaksudest;
6.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
6.1.3. tulust, mida võidakse saada heategevusest või muude Liidu põhikirjaliste eesmärkidega seotud tasuliste seminaride, kirjastustegevuse ja muude ürituste korraldamisest;
6.1.4. muust tulust, mis on vajalik Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
6.2. Vajadusel kontrollib Liidu finantsmajandustegevust revident, kelle valib
üldkoosolek üheks (1) aastaks. Revidendiks ei või olla Liidu juhatuse liige ega raamatupidaja. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
6.3. Liidu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.
6.4. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Liidus revidendi valimise korral kuulub aruannetele lisamisele revidendi arvamus.
6.5. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja selle allkirjastab juhatuse liige.

7. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

7.1. Liit lõpetatakse:
7.1.1. üldkoosoleku otsusega;
7.1.2. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
7.1.3. muul seaduses ettenähtud alusel.
7.2. Liidu lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
7.3. Liidu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
7.4. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Liidu likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
7.5. Liit võib ühineda teise mittetulundusühinguga. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.
7.6. Liidu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

Talverehvide kasutamine ja rehvi jääk sügavus talvel!

Eestis on talverehvid kohustuslikud alates 1. detsembrist ja seda kuni 1. märtsini. Naastrehve võib kasutada juba alates 15. oktoobrist ja kuni 31. märtsini.

Alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutaval talverehvil (M+S, MS, M.S. või M&S ning mäetipp tähistusega) peab olema jääksügavus:
- M1, N1 ja O2 kategooria sõidukil ≥ 3,0mm;
- M2 ja M3 kategooria sõidukil ≥ 3,0mm.

Ohutut liiklemist!

Korduvülevaatusega- teel liikluses!

„Esitada korduvülevaatusele” – sõidukil on oluline rike või puudus. Kuni vea kõrvaldamiseni loetakse sõiduk kehtivatele nõuetele mittevastavaks, kuid sellises tehnoseisundis sõidukiga võib liikluses osaleda kuni kehtiva korralise ülevaatuse lõpuni ning 30 päeva pärast seda, või kuni 30 päeva, kui sõidukil puudus kehtiv korraline ülevaatus, kuid mitte kauem, kui 60 päeva pärast korduvülevaatuse määramist

Liiklusseaduse § 72 lõike 75 kohaselt pole nimetatud perioodi jooksul mootorsõidukit ega selle haagist lubatud kasutada sõitjateveoks ühistranspordiseaduse tähenduses ega veoseveoks autoveoseaduse tähenduses.